Millist psühhoteraapiat valida?

Iga inimene on kordumatu – ka tema mõtted, tunded ja kogemused. Seetõttu ei ole olemas ühte ainuõiget teraapiavormi, mis sobiks kõigile. 

Eesti Vaimse Tervise Ühingus pakume mitmeid teaduslikult tõendatud psühhoteraapia suundi, mis aitavad inimestel toime tulla valulike kogemustega ja keeruliste tunnetega, korrastada häirunud käitumismustreid, taastada sisemist tasakaalu ja arendada paremaid toimetulekuoskusi. 

Allpool tutvustame psühhoteraapilisi lähenemisi, mida meie kogenud terapeudid praktiseerivad. Iga teraapiasuuna alt leiad meie nõustajate nimed, kes on läbinud vastava teraapiasuuna sertifikaadi-väljaõppe. 

Kognitiiv-käitumisteraapia (CBT)

Kognitiiv-käitumisteraapia aitab Sul märgata ja muuta automaatseid mõtteid ja käitumismustreid, mis võivad süvendada ärevust, depressiooni või teisi raskusi. Selle teraapia keskmes on arusaam, et meie mõtted, tunded ja tegevused on omavahel seotud – kui õpime oma mõtlemist realistlikumalt hindama ja teadlikumalt käituma, muutub ka enesetunne positiivsemaks. CBT on selgepiiriline, eesmärgistatud ja sageli ajaliselt piiratud teraapia, kus kasutatakse praktilisi harjutusi ja kodutöid. Teraapia sobib hästi inimestele, kes soovivad aktiivselt oma enesetunnet parandada, näiteks depressiooni, sotsiaalse ärevuse, paanikahäire, uneprobleemide või foobiate korral.

Skeemiteraapia

Skeemiteraapia aitab paremini mõista sügavalt juurdunud sisemisi uskumusi ehk skeeme, mis on sageli kujunenud lapsepõlves või varajases noorukieas ning võivad mõjutada meie emotsioone, suhteid ja enesehinnangut kogu elu vältel. Kui tunned, et jääd kinni korduvates mustrites – näiteks vajad pidevat heakskiitu, väldid konflikte või koged tugevat hülgamishirmu –, võib skeemiteraapia aidata mõista, kust need tunded tulevad, ja kuidas neist sammhaaval vabaneda. Terapeut aitab Sul õppida uusi, tervislikumaid viise, kuidas enda vajadusi rahuldada ja luua turvalisemaid suhteid. Skeemiteraapia sobib hästi neile, kes tunnevad end sageli „lõksus“ oma tunnete või olukordade keerises.

Meie terapeudid: Pille Pesti, Viktor Nitšiportšik

EMDR-teraaapia (traumaravi)

EMDR (Eye Movement Desensitization and Reprocessing) on tõhus ja teaduslikult tõendatud teraapiameetod, mis on suunatud traumaatiliste kogemuste töötlusele. EMDR võimaldab ajul töödelda valulikke mälestusi uuel moel, aidates vähendada nende emotsionaalset intensiivsust. Teraapias kasutatakse suunatud silmaliigutusi või muid bilateraalse stimulatsiooni vorme, mis toetavad aju loomulikku töötlusprotsessi. EMDR sobib nii traumajärgse stressihäire (PTSD) puhul kui ka siis, kui inimene on kogenud vägivalda, õnnetust, kiusamist või kaotanud lähedase. See võib aidata vähendada hirmu, süütunnet, ärevust ja muid traumaga seotud sümptomeid. Teraapia on tavaliselt hästi talutav ja kohandatav vastavalt inimese vajadustele.

Psühhodraama-psühhoteraapia

Psühhodraama on loov ja tegevuspõhine teraapiavorm, kus inimestel on võimalus turvalises keskkonnas läbi mängida elulisi olukordi, tundeid ja suhteid. Teraapia käigus kasutatakse rollimänge, sümboleid, liikumist ja grupitööd, et väljendada seda, mida sõnadest võib väheks jääda. Psühhodraama aitab näha keerulisi olukordi erinevatest vaatenurkadest, vabastada allasurutud tundeid ja tugevdada enesekindlust. See sobib hästi inimestele, kes soovivad uurida oma sisemaailma loomingulisemalt ja avatumalt – näiteks kui on raskusi suhetega, on jäänud lahendamata minevikukogemusi või on vajadus toetava grupi kogemuse järele.

Gestaltpsühhoteraapia

Gestaltteraapia keskendub inimese kogemusele siin ja praegu – sellele, kuidas me ennast tunneme, mida mõtleme ja kuidas reageerime oma keskkonnas hetkeliselt. Selle lähenemise eesmärk ei ole niivõrd mineviku analüüs, vaid teadlikkuse suurendamine hetkeolukorras, et inimene saaks paremini mõista oma vajadusi, vastutust ja valikuid. Gestaltteraapia toetab emotsionaalset küpsust ja isiklikku kasvu, arendades oskust jääda kontakti oma tunnetega ning luua tähendusrikkamaid suhteid. Teraapia võib olla eriti kasulik neile, kes tunnevad end elust võõrandununa, kogevad korduvaid konflikte või soovivad paremini tajuda ja väljendada oma tundeid ja piire. Teraapias kasutatakse lisaks vestlusele ka loovaid harjutusi ja kehateadlikkust.

Meie terapeudid: Irina Tuhkru

Psühhoanalüütiline psühhoteraapia

Psühhoanalüütiline teraapia keskendub alateadlike tunnete, varasemate kogemuste ja suhete mõjust meie praegusele elule. Teraapia toetub usalduslikule ja pikemaajalisele suhtlusele terapeudiga, mis loob ruumi sügavamaks eneseanalüüsiks ja emotsionaalseks arenguks. Sageli kerkivad sessioonidel esile korduvad mustrid, sisemised konfliktid või kaitsemehhanismid, millest inimene ei pruugi igapäevaselt teadlik olla. Psühhoanalüütiline lähenemine sobib neile, kes soovivad mõista oma sisemaailma põhjalikumalt ja töötada läbi keerukaid või kroonilisi psüühilisi raskusi, mis võivad mõjutada enesehinnangut, suhteid või elurõõmu.

Psühhoanalüütiline grupiteraapia

Psühhoanalüütiline grupiteraapia loob võimaluse uurida ja mõista oma tundeid ja suhteid teiste inimestega turvalises grupikeskkonnas. Grupi koosseis ja grupiprotsessid peegeldavad sageli reaalse elu suhteid ja mustreid, pakkudes võimalust saada peegeldusi nii terapeutidelt kui ka teistelt grupiliikmetelt. Grupiteraapias saab õppida, kuidas oma vajadusi väljendada, kuidas paremini toime tulla pingeliste olukordadega ning kuidas luua tähendusrikkamaid inimsuhteid. Psühhoanalüütiline grupiteraapia sobib hästi inimestele, kes tunnevad end sageli üksildasena, keda vaevavad korduvad suhtemustrid või kes soovivad sügavamat arusaamist enda emotsionaalsest maailmast läbi suhtlemise teistega.

Lahenduskeskne lühiteraapia

Lahenduskeskne teraapia on tulevikku suunatud ja toetub usule, et igas inimeses peituvad ressursid ja teadmised, mis aitavad tal raskest olukorrast edasi liikuda. Teraapia ei keskendu probleemide analüüsile, vaid pigem sellele, mis juba toimib ja millele saab toetuda. Terapeut aitab Sul seada väikseid, realistlikke eesmärke ja leida viise, kuidas neid saavutada. See lähenemine sobib hästi näiteks igapäevase stressi, otsustusraskuste, motivatsioonipuuduse või kergemate meeleoluhäirete korral. Lahenduskeskne lühiteraapia on tavaliselt lühiajaline ning sobib hästi ka esimeseks sammuks vaimse tervise toetamisel.

Dialektiline käitumisteraapia (DBT)

Dialektiline käitumisteraapia on spetsiaalselt välja töötatud inimestele, kellel esinevad tugevad emotsionaalsed kõikumised, impulsiivne käitumine, enesevigastamine või raskused suhetes. DBT ühendab kognitiiv-käitumisteraapia elemente teadveloleku, emotsioonide reguleerimise, kriisidega toimetuleku ja enese aktsepteerimise oskustega. Teraapia aitab arendada oskusi, mis toetavad emotsionaalset stabiilsust ja sisemist rahu ka keerulistes olukordades. DBT sobib hästi näiteks piiripealse isiksushäirega inimestele, noortele, kellel on tugevad tunded ja raskusi enese kontrollimisega, või neile, kellel on olnud suitsiidimõtteid või -käitumist.

Pereteraapia ja paariteraapia

Pereteraapia ja paariteraapia pakuvad võimalust lahendada suhtlemisraskusi, mõista paremini üksteise vajadusi ja tugevdada peresisest turvatunnet. Teraapiaseansid toimuvad koos partneri või pereliikmetega ning neid juhendab neutraalne ja toetav terapeut. Teraapia aitab leida viise, kuidas üksteisega avatumalt ja mõistvamalt suhelda ning tulla toime raskete perioodidega. See lähenemine sobib paaridele ja peredele, kes soovivad tuge, et taasleida koostöö ja lähedus. 

Kõige levinumad probleemid, mille puhul soovitatakse pöörduda pereteraapiasse:

 Laste ja noorukite käitumis- ja emotsionaalsed probleemid

Pereteraapiasse pöördutakse sageli siis, kui lapsel esineb:

• agressiivsus, trotslikkus, piiride eiramine (nt käitumishäire)

• ärevus, depressiivne meeleolu

• kooliprobleemid, sotsiaalne tõrjutus

• enesevigastamine või suitsidaalsed mõtted
  Teraapias uuritakse, kuidas pere dünaamika või suhtemustrid võivad neid probleeme mõjutada, ning toetatakse peret uute, toimivamate viiside leidmisel.

 Vanemluse konfliktid ja erinevad kasvatusstiilid

Kui vanematel on erinev arusaam lapse kasvatamisest või kui üks vanem tunneb end kõrvalejäetuna või ülekoormatuna, võib see viia pinge ja tülideni. Pereteraapia aitab parandada koostööd vanemate vahel ja tugevdada lapsele turvalist keskkonda.

 Peresisesed konfliktid ja suhtlemisprobleemid

• Pidevad tülid vanemate ja laste või õdede-vendade vahel

• Tunne, et sa ei ole kuuldud, solvumised, emotsionaalne kaugus
  Teraapias õpitakse paremaid suhtlemisoskusi, aktiivset kuulamist ja empaatilisemat eneseväljendust.

  

 Elumuutused ja kriisid

• Lapse sünd või teismeikka jõudmine

• Lahutus, lahkuminek või perestruktuuri muutus (nt kärgpere)

• Pereliikme raskekujuline haigus, hoolduskoormus

• Lähisuhtevägivald või pereliikme sõltuvusprobleem

Pereteraapia aitab pereliikmetel mõtestada muutusi, tulla toime leina või kriisiga ning säilitada toetav side.

 Psüühikahäired pereliikmel (sh vanemal või lapsel)

Pereteraapia on tõhus sekkumisviis ka siis, kui ühel pereliikmel on:

• depressioon
• ärevushäire
• söömishäire (nt anoreksia nervosa)
• sõltuvusprobleem (alkohol, uimastid)

Teraapias keskendutakse sellele, kuidas toetada taastumist ning hoida peres toimivaid ja vastastikku hoolivaid suhteid.

Oled oodatud meie juurde

Psühhoteraapia ei ole nõrkuse märk, vaid julge otsus, et toime tulla psühholoogilise valuga või korrastada häirunud mustreid, mis tekitavad probleeme inimese elus. Meie terapeutide meeskond toetab Sind sõbralikult ja professionaalselt selle teekonna vältel.

Psühhoteraapia alustamiseks registreeru psühholoogilisele nõustamisele ja märgi lisainfosse sind huvitava terapeudi nimi. Esmanõustamisel saate ühiselt paika panna teraapiaprotsessi edasise kava.